Ratsutamine

Ratsutamine

Anatooliast leitud kujukesed annavad märku, et ratsutamine kui sport oli tuntud juba aastal 1400 eKr. Esimesed takistussõidu võistlused peeti küll alles 1886. aastal. Olümpiamängudele jõudis ratsasport 1900 Pariisis, siis peeti tosin aastat vahet, alates 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudest on see ala olnud järjepidevalt olümpiakavas. Siis võisteldi kolmevõistluses küll teistsuguses järjekorras: esimene ala oli kross (50 km läbi metsade ja mööda külavaheteid), järgnesid takistussõit ja koolisõit.
Eestis jätkab tõusuteel praegu nii takistussõit kui koolisõit, kus võiks küll püstitada eesmärgiks pääseda OM-le - ollakse ju hulk aastaid Kesk-Euroopa parimate hulgas. Kindlasti on paljudele tuttavad sellised nimed takistussõidus nagu Gunnar Klettenberg, Rein Pill, Urmas Raag, Hanno Ellermann ja Tiit Kivisild, kes on esindanud Eestit rahvusvahelisel areenil edukalt. Samuti meie koolisõitjad Grete Püvi ja Dina Ellermann.
Mitte olümpiaaladest on Eestis viimastel aastatel ka kiiresti arenenud kestvusratsutamine ehk ratsarännak ja rakendisport, kus on eestlased samuti lülitunud edukalt rahvusvahelisse konkurentsi.

Olümpiaaladest lähemalt

KOLMEVÕISTLUS hõlmab kolme osavõistlust, mida sõidetakse ühel ja samal hobusel. Ajalooliselt on see ala välja kasvanud sõjaväemissioonist: ratsaväeohvitser pidi edastama sõnumi, ületades rindejoone, ning seejärel jõudma tagasi oma väeossa. Võistlus jaguneb kolmele päevale.

ESIMENE PÄEV: Pärast kohustuslikku veterinaarkontrolli, kus veendutakse hobuste heas tervislikust seisundis, on esimese alana kavas koolisõit. Koolisõidu skeemi eesmärk on hobuse füüsise ja võimete harmooniline demonstreerimine. Test sisaldab kohustuslikke elemente nii sammus, traavis kui galopis 20x60 meetrisel koolisõiduareenil. Hea tulemuse saavutamiseks  peab sõit olema sujuv ja ühtlane  ning et hoida tugevaid ja temperamentseid kolmevõistluse hobuseid kindla kontrolli all, mida täpsete koolisõiduharjutuste sooritamine nõuab, peab ratsanik näitama tõelist oskuslikkust. Koolisõidu test paneb aluse kogu ülejäänud võistlusele ja siin hea soorituse teinud paare leiame enamasti ka auhinnasaajate nimekirjast.

TEINE PÄEV: Kogu kolmevõistluse peamine fookus on krossil, mille olemus on panna proovile hobuste ja ratsanike võime kohaneda erinevate ning pidevalt muutuvate tingimustega (sealhulgas ilm, maastik, tõkked, pinnas jne), hobuste hüppevõime ja samal ajal demonstreerides ratsaniku oskusi tempo ja trajektoori valikul. Hobuse või ratsaniku kukkumine toob kaasa elimineerimise. 

 KOLMAS PÄEV. Takistussõit toimub viimasel päeval pärast teist veterinaarkontrolli. Võistlejad võivad vabatahtlikult võistlemisest loobuda kui hobune näib pärast kurnavat krossipäeva olevat väsinud. Starditakse pööratud paremusjärjestuses ja parkuuri peamine eesmärk on välja selgitada, kas hobustel on taastunud energiavarud ja kuulekuse, et läbida 11 kuni 15 takistusega hüpperada.

 

KOOLISÕIT on võistlusala, kus kohtunikud hindavad 10 punkti süsteemis hobuse liikumist (allüüre), soorituse täpsust ja ratsaniku juhtimisvõtteid. Võistlusplats on sile liiva- või muruväljak, mille mõõdud on 20 X 60 meetrit. Programm kestab 5-7 minutit.
Olümpiamängudel koosneb koolisõit kolmest voorust. Grand Prix' võistlus kestab kaks päeva ja selgitab välja teise ringi edasipääsejad, 6 parimat võistkonda ja 8 parimat individuaalvõistlejat. Teine voor, Grand Prix Special, on pikem ja pingelisem skeem. Sealt pääsevad edasi 18 paremat muusikalisse vabakavasse (kür). Muusikalise vabakavaga grand prix' võistlus oli esimest korda kavas 1996. aastal Atlantas. Selles voorus valivad ratsasportlased ise liikumisskeemi ja muusika, mille saatel nad esitavad oma koreograafilise programmi. Hinnatakse nii tehnilist külge kui ka artistlikkust. Võistkonnas on kuni 4 ratsutajat, arvesse läheb kolm paremat tulemust.

TAKISTUSSÕIT. 1912. aastal Stockholmis kuulusid koolisõitu ka hüpped üle nelja takistuse (ükski neist ei olnud kõrgem kui 1,10 m), nüüd on takistussõit omaette medaliala. Võisteldakse liival või murul. Kindlas järjestuses takistusi on 12 kuni 15, nende ületamiseks on kehtestatud kindel aeg. Osa takistustest võivad olla nn süsteemid, st et nad koosnevad kahest või kolmest takistusest, mille vahel peab hobune tegema ühe või kaks galopifuleed (galopisammu). Kõik takistused on kuni 1,6 m kõrgused. Takistused ehitatakse nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Laius võib olla kuni 200 cm, välja arvatud veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla kuni 450 cm.
Ratsaniku (= hobune+ratsutaja) ülesanne on ületada võistlusrajale ehk parkuurile üles pandud takistused vigadeta ja võimalikult kiiresti. Võistleja saab karistuspunkte (kp) siis, kui hobune ajab takistuse maha (4 kp), ületab ajalimiidi (1 kp igalt järgmiselt neljalt sekundilt) või keeldub takistust ületamast (4 kp). Kui hobune teist korda keeldub hüppamast, siis võistleja kõrvaldatakse. Ka kukkumise puhul kõrvaldatakse ratsanik võistluselt.
Sel alal pääseb võistlema 75 ratsanikku, kes läbivad eelvõistluse. Teisel võistluspäeval selgitatakse kahe vooruga võistkondlik takistussõidu võitja riik. 15 riigi olümpiaesindused panevad välja 3-4-liikmelised võistkonnad. Kummaski voorus läheb arvesse kolm paremat tulemust. Teise vooru pääsevad 10 paremat võistkonda ja 35 individuaalvõistlejat. Kolmandal võistluspäeval jätkub individuaalse paremusjärjestuse selgitamine. Esimeses voorus osaleb 45 ratsanikku, teises voorus jätkab 20 paremat, nende vahel selgitatakse medalivõitjad ja mõistagi paremusjärjestus 20. kohani.

 

RAHVUSVAHELINE RATSASPORDI LIIT

Fédération Équestre Internationale Aadress HM King Hussein I Building 
Chemin des Délices 9
1006 Lausanne

Switzerland
Tel +41 21 310 47 47
Fax +41 21 310 47 60
Email fei@fei.org
Koduleht http://www.fei.org

 

Eesti Ratsaspordi Liit

Tondi tn 84, Kristiine linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond

http://www.ratsaliit.ee/

Telefon: +372 6031525

E-Mail: info@ratsaliit.ee

Asutatud: 12.04.1922 Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühinguna Peale Teist Maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Ratsaspordiföderatsioonina

President:

Peasekretär:

Liikmelisus: Eesti Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon (FEI) www.horsesport.org,