Suusasport

Suusasport

Murdmaasuusatamine  Kahevõistlus  Lumelauasõit  Mäesuusatamine  Suusahüpped  Vigursuusatamine

MURDMAASUUSATAMINE

 

Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Ainus muutmata ala on olnud 50 km maraton klassikalises stiilis, see oli kavas 1924. aastal Chamonix’s I taliolümpiamängudel ja nii suusatatakse ka 2010. aastal Vancouveris, täpsemalt Whistleri olümpiapargis.
See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka ingliskeelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel. Siiamaani katsutakse jõudu Oslo lähedal Holmenkollenis, kus esimest korda võisteldi 1892; seega on just norralastel kõige pikaajalisem murdmaasuusatamise traditsioon. Naiste murdmaasuusatamine jõudis olümpiamängudele alles 1952, ometi kuulub kõigi aegade edukaima suusataja au just õrnemale soole: venelanna Raissa Smetanina arvele jäid aastatel 1976–92 neli kuld- ja viis hõbemedalit ning üks pronksmedal, seega kokku 10 olümpiamedalit. Meestest on rekordimees rootslane Sixten Jernberg, tal on aastatest 1956–64 9 olümpiamedalit. Soomlanna Marja-Liisa Hämäläinen on olnud ületamatu selle poolest, et on osalenud kuutel olümpiamängudel.
Maailma murdmaasuusatamist juhib 1924. aastal asutatud Rahvusvaheline Suusaliit (Fédération Internationale de Ski, FIS). Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1925, naised võtavad neist osa aastast 1954. Eesti esimesed murdmaasuusatamise meistrivõistlused peeti 27. veebruaril 1921 Tartus, tollal nimetati seda lauskmaasuusatamiseks. Esimene distants oli 25 km pikkune ja suusatati mööda Emajõe jääkatet. Võistlesid üksnes mehed, naised selgitasid esimesed meistrid 1923. aastal.
VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr_cc_2008.pdf

KAHEVÕISTLUS

 

Kahevõistlus on talvine ala, mis ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise. Kahevõistlus kuulub taliolümpiamängude kavva nende algusest, 1924. aastast. Vancouveri olümpial võisteldakse kahevõistuses Whistleri olümpiapargis 14.–23. veebruaril 2010. Võistlused toimuvad kahel individuaalalal – normaalmäe hüpped ja 10 km suusatamine ning suure mäe hüpped ja 10 km suusatamine – ning meeskonnavõistluses, milles hüpatakse suurel mäel ja sõidatakse teatesõiduna neli korda viis kilomeetrit. Tippvõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaliit (Federation Internationale de Ski, FIS).
VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr_nc_2008.pdf

LUMELAUASÕIT

 

Lainelauasõitjad, kes soovisid lainetel liuglemise kunsti harrastada ka mägedes koheval lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. 1977 alustati seal nende masstootmist ning 1983 peeti esimesed meistrivõistlused. 1993 jõuti maailmameistrivõistlusteni. Rahvusvaheline Lumelaualiit (International Snowboard Federation, ISF) asutati 1991. Seitse aastat hiljem jõudis lumelauasõit olümpiamängudele (1998. aastal Naganos), läbimata isegi tutvustamise ajajärku.

VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr-08-snowboard-with-changes-clean1.pdf

MÄESUUSATAMINE

 

Mäesuusatamise kodumaaks peetakse Norrat, kuid nüüdisaegse mäesuusatamise alguseks loetakse 19. märtsi 1905, kui austerlane Mathias Zdarski korraldas Alpides oma õpilastele võidulaskumise, rajale oli paigutatud 40 väravat. Algusest peale on mäesuusatamises olnud põhimõtteks, et laskutakse ühekaupa. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti alles 1931, suurslaalomis 1950.
Olümpiamängudele pääses meeste slaalom 1936 Garmisch-Partenkirchenis, naiste slaalom oli esimest korda kavas 1948 Sankt Moritzis. Suurslaalom võeti olümpiakavva 1952 Oslos, ülisuurslaalom 1988 Calgarys. Eestis hakati meistrivõistlusi korraldama 1940 Viljandis (meestele), naised võistlevad aastast 1941. Slaalomivõistluste võitja on see mäesuusataja, kes suudab kahe laskumisega saada parima (kiireima) koguaja, jätmata seejuures vahele ühtki väravat. Tavaliselt eraldavad medalivõitjaid teistest üksnes sajandiksekundid.

VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr2008.pdf

SUUSAHÜPPED

 

Olümpiamängudel võisteldakse suusahüpetes alates 1924. aastast, 1964. aastast võisteldakse ka suurel mäel. Meeskonnavõistlusi peetakse alates 1988. aastast. Vancouveri olümpiamängude suusahüppevõistlused toimuvad Whistleri olümpiapargis 12.–22. veebruarini 2010. Võisteldakse normaalmäel ja suurel mäel, suurel mäel toimub ka meeskonnavõistlus. Tippvõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaliit (Federation Internationale de Ski, FIS).
VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr_jp_2008.pdf


VIGURSUUSATAMINE (freestyle)

 

Vigursuusatamise (ka freestyle) mõtles välja norralane Stein Eriksen (1952. aasta Oslo olümpiamängude suurslaalomi võitja), kes karjääri lõpul asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Suusainstruktorina töötades tuli tal 1960. aastate lõpus mõte muuta suusatamine vaatemängulisemaks. Uuendus võitis akrobaatilise suusatamise nime all kohe noorte poolehoiu, esmalt USA-s ning 1970. aastate alguses Euroopaski. Maailmakarikasari käivitus 1979. aastal, maailmameistrivõistlusteni jõuti 1986. aastal. Vigursuusatamine jõudis olümpiamängudele 1988. aastal Calgarys näitliku alana ning 1992. aastal Albertville’is küngaslaskumisena. 1994. aastal Lillehammeris lisandusid ka vigurhüpped. Vigursuusatamise kolmas ala – laugel nõlval suuskadel esitatav ballett – pole olümpiale veel jõudnud, sest nagu teistel kohtunike subjektiivsusest sõltuvatel aladel (iluuisutamine, võimlemine) kaasnevad siingi rohked lahkarvamused ja vaidlused. Liigutuste ja hindamise poolest on vigursuusatamisele kõige lähedasem ala vettehüpped. Vancouveri olümpiamängudel võistlevad vigursuusatajad Cypress Mountaini suusakeskuses, võistlused toimuvad 13.–25. veebruarini.

VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr-08-freestyle-print-version-with-changes-2009.pdf

 

RAHVUSVAHELINE SUUSALIIT

International Ski Federation Aadress Blochstrasse 2
3653 Oberhofen/Thunersee
Switzerland
Tel +41 33 244 61 61
Fax +41 33 244 61 71
Email lewis@fisski.ch
Koduleht http://www.fis-ski.com

 

Eesti Suusaliit

Lõõtsa tn 8, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond

http://www.suusaliit.ee

Telefon: +372 6031516

E-Mail: info@suusaliit.ee

Asutatud: 28.11.1921 Eesti Talvespordi Liiduna Peale Teist Maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Suusaspordiföderatsioonina Eesti Suusaliidu tegevus taastati Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglasena 25.05.1990

President:

Peasekretär:

Liikmelisus: Eesti Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Suusatamisföderatsioon (FIS) www.fis-ski.com,