Võimlemine

Võimlemine

ILUVÕIMLEMINE

 

Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Olümpiale lubatakse kü mme esindust.
Individuaalselt pääsevad olümpiamängudele 24 sportlast, neist 10 parimat jõuavad finaali, seega kestab võistlus kaks päeva. Võisteldakse alati muusika saatel, mis on saalis esitamiseks salvestatud (kassetile või CD-plaadile). Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu.
Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast vahendit (näiteks 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (näiteks 2 palli ja 3 rõngast).

Vahendite iseloomustus



Kavad


BATUUDIHÜPPED

VAATA BATUUDIHÜPPEID TUTVUSTAVAT ANIMATSIOONI

Battuta tähendab itaalia keeles lööki. Nüüdisajal kujutab batuut põrandast meetri kõrgusel asetsevat vetruvat võrku, mis on löögileevenditega kinnitatud. Sellel sooritatakse akrobaatilisi hüppeid.
Batuudihüpete ajalugu algab 19. sajandil. Peaaegu kaks sajandit tunti neid üksnes tsirkuses. Nüüd vajab see spordiala halli, mis on vähemalt 8-10 m kõrge. Batuudi kõrval peavad igas küljes olema kahe meetri laiuselt matid, et tagada sportlaste turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida.

Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist).


RIISTVÕIMLEMINE

 

Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil.

 
A
B
C
 
Arv
4
3
3
 
Väärtus
0,1
0,3
0,5
kokku 2,80 punkti

 


Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V.

 
D+D+E+D
Elemendi eest saadav boonus
1 1 2 1 = 0.5
Ühendi eest saadav boonus 
1    2 2 = 0.5

 


Näited boonuselementide kohta


NAISTE RIISTVÕIMLEMINE
Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min.

 
A
B
C
 
Arv
4
3
3
 
Väärtus
0,1
0,3
0,5
kokku 2,80 punkti

Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastu¬pidi.

 


ELEMENDIRÜHMAD. Kõigil aladel on 5 elemendirühma.

 
D+D+E+D
Elemendi eest saadav boonus
1 1 2 1 = 0.5
Ühendi eest saadav boonus 
1    2 2 = 0.5

 

Rahvusvaheline Võimlemisliit

International Gymnastics Federation Aadress Avenue de la Gare 12
CP 630
1001 Lausanne
Switzerland
Telefon +41 21 321 55 10
Fax +41 21 321 55 19
Email info@fig-gymnastics.org
Koduleht  http://www.fig-gymnastics.com

 

MTÜ Eesti Võimlemisliit

Tondi tn 84, Kristiine linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond

http://www.eevl.ee/

Telefon: +372 5919 2717

E-Mail: eevl@eevl.ee

Asutatud: 14.03.1934 Eesti Võimlejate Liiduna Peale Teist Maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluvõimlemise Föderatsioonina ja Eesti NSV Sportvõimlemise Föderatsioonina

President:

Peasekretär:

Liikmelisus: Eesti Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG) www.fig-gymnastics.com, Euroopa Võimlemisliit (UEG) www.ueg-gymnastics.com